Hapendamine – see on imelihtne! Eriti kui abiks on Eesti teadlaste poolt välja töötatud juuretised. Just nii, see vanaemade varamusse kuuluv köögikunst on nüüd tuge saanud teadlastelt, kellega koostöös valmistab kodumaine väiketootja Nordwise juuretisi nii jogurti, leiva kui köögivilja hapendamiseks.  

Mis on hapendamine?

Juba aastatuhandeid tuntud hapendamine on üks loomulikumaid toidu säilitamise või valmistamise viise, kus looduslikud piimhappebakterid aitavad toiduainel kas kauem säilida või toitainetel paremini organismis omastuda. Hapendatud toitude söömine on tervisele kasulik õige mitmel moel, alates kasulike bakterite mitmekesisemast kooslusest soolestikus kuni vastupanuvõimelisema immuunsüsteemini.

Kuidas hapendatud tooted tervisele kasu toovad?

Mida aeg edasi, seda üksluisemaks kipub meie toiduvalik muutuma. Hoolimata poeriiulitel valitsevast küllusest saame me toidust üha vähem kasulikke toitaineid ja üha enam tarbetuid lisaaineid või lihtsalt tühje kaloreid. Kergem on ju haarata poeriiulilt pakendatud toit kui seda ise algainetest valmistada. Ega valmistoidus ja kirevates tootepakkides iseeenesest midagi halba olegi, kui jälgida tasakaalustatud toitumise põhimõtteid – iga päev mitu portsu erivärvilist puu- ja köögivilja, tervislikke teravilju ja piimatooteid ning mõistlikul määral loomset valku ehk liha-kala-muna. Paraku kipub kiire elurütm söögikordi lihtsustama ja ühes sellega muutub üha vaesemaks ka meie soolestikus toimetav tervislike bakterite kogukond. Oma hoobi annavad ka haigestumise korral igati vajalikud antibiootikumid, mis ei tee paraku vahet haigusi tekitavatel ja tervist toetavatel bakteritel. Siinkohal annavadki abikäe erinevad hapendatud toiduained, milles kasulikud piimhappebakterid aitavad soolestikus uuesti korda luua.

Mida saab hapendada?
Hapendamisest rääkides tuleb tõenäoliselt esimesena pähe hapukurk ja hapukapsas, võib-olla ka hapupiim ja eestlasele armas must juuretiseleib. Tõepoolest – hapendada saab peaaegu kõike – alates köögiviljast ja piimatoodetest kuni taina ja isegi lihatoodeteni (kas teadsid, et salaami-tüüpi vorstid saavad oma erilise maitse laagerdumisel toimuvast hapendumisest?). Väidetavalt tugevdas hapukapsas juba iidses Hiinas sõdalaste tervist ning Koreast üleilmset võidumarssi alustanud kimchi (üldjuhul hiina kapsast ja valgest redisest valmistatav vürtsikas hapend) on nüüd Eestiski laialt tuntud. Parimad ja popimad pitsad valmivad ikka haputainasaiast ning meie kodune must leibki saab alguse ikka leivajuuretisega hapnemisest.

Kuidas hapendamine käib?

Hapendamisel mängivad peamist rolli piimhappebakterid. Teadlik ja tähelepanelik perenaine saab kapsad ja kurgid valmistatud ka spetsiaalset piimhappebaktereid sisaldavat juuretist lisamata, kuid näiteks jogurti või leivataina tarvis läheb siiski vaja nö. juuretisepoega. Nii on mõnes peres leivajuuretis juba aastaid vana ja jogurtiteoski käib lusikatäis eelmisest satsist alati järgmise juurde. Kui aga hapendamissoov on suurem kui senine kogemus, tulevad appi koostöös Eesti teadlastega välja töötatud piimhappebakterite kooslusel põhinevad juuretised. Prismast leiad Nordwise juuretised nii köögiviljade ja kurkide hapendamiseks kui leivateo alustamiseks.

Nordwise juuretistega hapendamine on tõepoolest lihtne, aga kui vajad alustamiseks õpetamissõnu, leiad need Nordwise blogist. Sealtsamast saad ka lähemalt lugeda piimhappebakterite kasulikkusest tervisele ning leida isuäratavaid retsepte hapendatud toiduainetest. Hapenda terviseks!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga