Kes mäletab veel meie aiandusblogija Mari-Liisi maikuist ürdipeenra (täpsemalt ürdivanni) rajamise lugu Prisma Aiast pärit maitsetaimedega? Mälu saab värskendada, kui klikkad siia. Nüüdseks on taimede istutamisest möödunud kaks kuuma suvekuud. Vaatame, kuidas maitsetaimed selle ajaga edenenud on ja kas kogu projektist üldse sai asja.
Maist juulini
Jah, Tootsi ürdipeenrast sai asja! Kevadel istutatud maitsetaimed on soojast suvest võtnud maksimumi ja tunnevad end suurepäraselt. Piparmündid istutasin mulda pottidega, et nad liialt laiutama ei hakkaks ja see oli õige otsus. Enamjaolt on nad korralikult pottides püsinud, vaid mõned juurevõsud on välja pressinud ja ajanud mullapinnale uued võrsed. Need olen ära napsanud ja õhtuse teesegu sisse pistnud.
Olen vahepeal ürdivanni täiendanud ka mõne uue asukaga. Istutasin sinna Prisma köögiviljaosakonnast ostetud potikestes osaliselt kasutatud basiiliku ja rosmariini. Mõlemad juurdusid kiiresti, on nüüdseks kasvatanud uued värsked võrsed ja saan neid juba mõnda aega söögitegemisel kasutada.
Üldiselt tunneb kogu istutatud kooslus end üksteise seltsis hästi ja naabrid saavad omavahel hästi läbi. Mulle tundub, et selline läbisegi kasvamine ongi mõjunud taimedele pigem soosivalt. Kahjurid ei leia niimoodi erinevate taimede vahelt oma lemmikut üles, sest ümberringi on parasjagu “segajaid”. Ka taimehaigused ei levi, kui vältida monokultuuri ja kasvatada taimi läbisegi. Vaid murulauk kiratseb teiste vahel, istutangi ta nüüd ära tavapeenrasse, vast sobib talle seal paremini, saab laiutada. Aga salvei, pune, tüümian, petersell, basiilik, rosmariin ja mündid on üheskoos kenasti kasvanud ja oma maitsete ning aroomidega meie eineid igapäevaselt rikastanud.
Ürtide suvine hooldamine
Ausalt öeldes ei ole ma suurt midagi suve jooksul oma ürdiistandusega tegema pidanudki. Et ürdid ongi aromaatsemad pigem kuivemas pinnases ja lahjemas mullas (till on siin erandiks, aga minu ürdivannis tilli pole), on suvi olnud nende edenemisele vägagi soosiv. Ühtegi väetist ma lisanud ei ole ja kastnud olen vaid siis, kui muld on juba täitsa kuiv. Nii kord-kaks kahe nädala jooksul.
Juuli alguses, kui taimed olid juba parasjagu suured, märkasin,et mulda on väheks jäänud. Lisasin kotitäie spetsiaalset ürtide kasvatamiseks mõeldud mahedat mulda ja nüüd on taimedel siiani olnud taas parasjagu pinnast, kus sirguda.
Vahepeal, kui satikad hakkasid basiiliku lehtedesse auke närima, pritsisin taimed üle loodusliku kaitsevahendiga ja läinud need pahalased olidki.
Kõige suurem töö, kui nii selle kohta üldse öelda saab, on olnud ürtide kärpimine. Mida enam õitsemist edasi lükata, seda kauem saab õrnu ja aromaatseid lehti nautida. Õitsemise vältimiseks olen latvu pidevalt kärpinud. Tegelikult ei ole seda isegi spetsiaalselt vaja olnud teha, niikuinii napsan ju kasutamiseks lehti ja olengi siis neid võtnud pigem ladvaosast. Lisaks õitsemise edasilükkamisele aitab latvade kärpimine kaasa ka harunemisele ja muudab taimed kohevamaks ja lopsakamaks, nii pole nad väljaveninud ega harvad.
Kus ürte kasutada
Oh, mis oleks üldse toit ilma ürtideta? Meil kuuluvad küll, suvel vähemalt, värsked maitsetaimed pea iga roa juurde. Ei saa üle ümber muidugi ka asjaolust, et seoses oma töö juurde kuuluva toidupildistamisega on kodune ürdikasvandus täiesti asendamatu. Ei kujuta ettegi, et peaks iga tüümianioksakese või mündilehe pärast tõttama poodi tervet maitsetaimepotti ostma.
Salvei, üks mu suuri lemmikuid, annab hetkega lihtsale roale gurmeeväärtuse. Kõige lihtsama viisina praen terved salveilehed koos küüslauguviiludega võis läbi ja lisan seda aromaatset õndsust nii pastale, risotole, praetud kalale, kanale või suvikõrvitsaviiludele, keedetud Türgi ubadele ja kuhu kõik veel. Imeline!
Piparmündist saab loomulikult hõrgu tee. Ja niisamuti jahutava suvejoogi! Virgin Mojito valmib nii: mudin väikest punti piparmündilehti koos 1 sl pruuni suhkruga nii, et lehed muutuvad pehmemaks ja aroomid vallanduvad. Pressin välja mahla kahest laimist. Täidan kaks klaasi purustatud jääga, lisan mündi-suhkrukoosluse ja laimimahla. Pikendan külma mulliveega ja värskendav suvejook ongi valmis.
Basiiliku kasutamine ei vaja ilmselt erilisi nõuandeid – peaaegu igale pastaroale on ta suurepäraseks kaaslaseks, niisamuti maitseb imehea omakasvatatud basiilikust tehtud pesto. Ja koos suviste kasvuhoonelõhnaliste tomatitega – täiuslik!
Petersell on meie peres kohustuslik šašlõkimarinaadi koostisosa (ja seda kulub sinna palju!), lisaks puistan hakitud peterselli suppidesse, millele ta annab hetkega värskuse ja aroomi. Eriti hea ja lausa asendamatu on petersell muidugi kanasupi maitsestajana. Suvised köögiviljaroad suvikõrvitsa, paprika, sibula, ubade, porgandi ja muude värskusepommidega teeb peotäis peale puistatud peterselli veelgi maitsvamaks. Ja milline õnn, kui seda saab noppida otse peenrast!