Komposter, kompostikast või kompostihunnik ei ole vast aia suurim vaatamisväärsus. Seevastu vägi, mida kompost taimede hoogsaks sirgumiseks pakub, on asendamatu. Kompostimine on keskkonnasõbralik tegevus, millega aitame kaasa ümbertöötlemisele ja taaskasutusele, vähendades ühtlasi kulusid ja meie jalajälge keskkonnale, seda nii jäätmekäitlusele laiemas mastaabis kui kitsamalt, hoides raha kokku poes müüdavalt mullalt ja kompostisegudelt.
Kui 15 aastat tagasi maaelu alustasime, oli meie aia esimene element üldse- pamparampaa!-kompostihunnik. Õueala loomisel, peenarde tegemisel ja eelkõige algusaegade suuremat sorti niitmisel tekkis palju looduslikku taimematerjali, mida niisama kusagile vedelema jätta, maasse kaevata või kõige rumalam – prügikasti visata – oleks olnud patt. Igapäevaselt tekkivaid köögijäätmeid ka veel sekka ja nii see kompostitegu alguse saigi. Ilma selle aia “toidulauata” ei kujuta enam ei lille- ega söögitaimede kasvatamist ettegi. Igal kevadel saab veetud nii peenardesse, marjapõõsastele kui viljapuudele kärukaupa väärtuslikku toitainerikast kompostikraami, mis parandab oluliselt meie liivaseguse mulla kvaliteeti ja pakub aiataimedele kuhjaga vajalikke toitaineid.
See, kuidas puulehtedest, muruniitest, taimepealsetest, puu- ja juurviljade koortest ja muudest taimsetest köögijääkidest saab aasta-paariga sõmer toitainerikas muld, on ju puhas maagia! Tegelikult on muidugi võimalik komposti ka kiiremini valmistada, kui hankida spetsiaalne kiirkomposter. Tavalises õues asuvas kompostikastis või -hunnikus talvel komposteerumine külma tõttu peatub, kiirkomposter on aga tõhusalt soojustatud, eriline õhuvahetussüsteem kiirendab kompostimisprotsessi ja kompost valmib kiiremini. Oleneb muidugi iga majapidamise vajadustest, aga meie aiatoimetuste juures ei ole kiirkomposter vajalikuks osutunud ja kompost valmib üsna traditsioonilisel moel. Panen sellest protsessist mõned nopped kirja.
KOHT. Kompostimisega alustades võiks hoolikalt läbi mõelda, kuhu see väike või ka suurem vabrik aias paigutada. Hea on valida paik, mis ei ole otsese päikese käes ega liiga tuultele avatud. Keset suurt lagedat platsi niisiis ei ole hea kompostiladu tekitada, pigem võiks valida varjulisema aianurga. Samas ei tohiks koht olla nõgus, kuna kogunev vihmavesi muudab komposti liiga märjaks ja komposteerumise asemel läheb mass mädanema.
Minu kompost valmib silmaulatusest eemal aianurgas, põõsarinde taga peidus. Kompostimisala olen jaganud kaheks: üks kuhi on juba valmis komposteerunud mulda ja teises protsess alles toimub. Aeg-ajalt, nii paar korda aastas, keeran pealmise valmiva kompostikuhja hargiga ümber ja tõstan alumise, juba komposteerunud kihi valmiskomposti alale.
SISU. Põhimõtteliselt olen enda jaoks jaganud kompostitava materjali kaheks: roheline ja pruun. Rohelise all pean silmas kõike n-ö värsket nagu muruniide, taimepealsed, rohimisjäägid ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade koored ja muud osad, munakoored, ka märjad köögipaberitükid jms. Pruun kiht on kuivanud puulehed, peenikesed oksaraod, puukooretükid jms. Olen püüdnud jälgida, et rohelist ja pruuni kraami oleks enam-vähem võrdselt. Laon neid kas kihiti või kui parasjagu lisatavaid jäätmeid on vähevõitu, lihtsalt segan kuiva ja värske omavahel.
VAHEKIHID. Aeg-ajalt puistan jäätmekihtide vahele kuiva õhulist kompostiturvast. See koosneb tavaliselt turbast ja kuivatatud männikoorest ning aitab hoida kompostikuhila õiget niiskustaset ega lase tekkida soovimatutel lõhnadel. Tõhusaks abiks kompostimisel on osutunud ka kompostierguti. See on täiesti looduslik segu, mis on mõeldud justnimelt kõdunevate olmejäätmete kompostimise soodustamiseks, kuna loob biomassi lagundavatele mikroobidele ja vihmaussidele ning muudele kompostivabriku töötajatele ideaalsed tingimused. Puistan kompostiergutit pea alati väga niiskete köögijäätmete sekka ja lisan ka siis, kui laotan kuhja kompostiturvast.
Kompostimiseks sobivad:
taimsed aia- ja köögijäätmed: niidetud rohi ja hein (hein hekselda väiksemaks), köögiviljapealsed, munakoored, majapidamispaber, kohvi- ja teefiltrid koos sisuga, aed- ja puuviljade koored ja muud osad, peened ja tükeldatud oksaraod, saepuru, puukooretükid, riisutud lehed, kuivanud või ära murtud taimepealsed, närtsinud lilled, murumättad, kana-, lamba-, hobuse- ja kitsesõnnik jms. Umbrohu puhul tuleb silmas pidada, et nende seemned ja juured võivad hakata kompostis idanema ja kanduvad hiljem komposti kasvupinda lisades edasi. Vaid siis, kui kompostikuhja või kompostri sisetemperatuur tõuseb mõneks päevaks kõrgemaks kui +55 kraadi, peatub umbrohuseemnete ja -juurte areng.
Kompostimiseks ei sobi:
rasv ja õli, lemmikloomade väljaheited (näiteks kassi liivakast), immutatud puidujäätmed, söed, tuhk, tolmuimeja kottide sisu, ravimeid. Ja loomulikult pole mõtet komposteerumisele loota mittelagunevate jäätmete puhul nagu klaas või plastik. Mis puudutab loomseid köögijäätmeid nagu piimatooted, liha, kala, kondid jms, siis iseenesest on tegu biolagunevate ainetega, mis küll komposteeruvad aja jooksul, kuid samas võivad nad minna roiskuma ning meelitavad ligi närilisi ja maal ka rebaseid. Seetõttu mina ei ole loomseid jäätmeid kunagi kompostinud.
Teksti ja piltide autor on Mari-Liis Ilover www.mariliisilover.ee
Vaata kompostimise videot ka Prisma Instagramis ja Mari-Liisi Instagramis!
Kompostierguteid, kiirkompostereid, kompostereid ja kompostimistarvikuid leiad ePrismast ja Prisma Aedadest. Vaata Prisma Aedade tootevalikut siit.