Leib ja leivakõrvane. Teraviljatooted on meie toidupüramiidi vundamendiks olnud aegade algusest, sõltub muidugi, millist hetke alguseks pidada. Ennemuistsetel aegadel täitis talurahva kõhtu üht-või teistmoodi teraviljakeedus – puder, kört, rokk või leem, mille hiljem vahetas välja hapendatud tainast valmistatud must leib. Omal ajal esimene ja oluliseim teravili oder jäi ühes kaeraga talurahva aitu täitma ka siis, kui rehetaredes korralikult kuivatatud rukkist orduajal oluline üle-euroopaline ekspordiallikas sai. Rukki tähtsusest talupoja laual kõneleb väljend „leivakõrvane“ – oli ju must leib söömaaja A ja O, kõik muu sinna juurde pigem täiendav toidus. Leib on ajast aega meie toidulaua sümboliks olnud, tema kõrval on oma osa ka odrajahust valmistet karaskil, sepikul ja saial.

Viljas on väge, seda kohe kindlasti. Väekast viljast rääkides peame silmas ennekõike täisteravilju, milles enne liigset rafineerimist on säilinud kõik kasulikud toitained. Täisteraviljad varustavad meid ennekõike B-grupi vitamiinidega, mis viljatera rafineerimisel poleerimise teel eemaldatakse. Lisaks leiab täisterast veel A-vitamiini ja erinevaid mineraalaineid, näiteks närvitalituseks hädavajalikku magneesiumi.
B-grupi vitamiinid on organismile olulised energiaallikad ning asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, seedeelundkonna lihastoonuse säilitamiseks, aga abiks ka juuste ja naha kauni välimuse tagamisel. Teraviljad sisaldavaid ka taimseid valke ning häid rasvhappeid.
Üheks oluliseks kasuteguriks on täisteraviljades sisalduvad kiudained, mis vastutavad korras seedimise eest. Täisteravili kaotab poleerimisel pea 70% kiudainetest, mistõttu põhjustab näiteks valgest nisujahust toodetega liialdamine tihti kõhukinnisust.

Terve inimene ei peaks teravilja pelgama, kuigi tõsi on ka see, et liigselt töödeldud ehk rafineeritud teraviljad ja nendest valmistatud toidud moodustavad meie toidulaual suurema osa kui tervislik oleks. Hommik algab krõbinakausiga, lõunaks ports pastat või pitsat, kohvi kõrvale saiake-kaks, kiireks kõhutäieks võileib ja meeleheaks koogitükk – kõigis neis on lisaks tavapärasele rafineeritud jahule peidus ka ports suhkrut ja küllastunud rasvu. Kõhu saab kuhjaga täis, aga kasulikke toitaineid napib.

Kuidas teraviljast tervislikult toituda? Kui sul ei ole diagnoositud gluteenitundlikkust või –talumatust, ei ole põhjust teravilja vältida. Tuleb lihtsalt tarku valikuid teha:

  • Hommikuse krõbinakausi asemel vali toitev täisterapuder
  • Pudrumaterjaliks vali täisterahelbed ning lase pudrul tasakesi omasoodu podiseda
  • Kui üht sorti pudrupakk tühjaks saab, vali vahelduseks teine teravili – näiteks kaera asemel odra- või rukkihelbed, kolmevilja- asemel viieviljapuder
  • Uuri leiva pakendit ja võrdle omavahel erinevate leivatoodete kiudainete- ja suhkrusisaldust
  • Eelista kõrgema kiudaine- ja madalama suhkrusisaldusega leivatooteid
  • Kui võimalik, eelista kergemini seeduvat juuretiseleiba pärmi sisaldavatele leibadele
  • Suhtu pastasse ja pitsasse nagu kooki ja kringlisse – naudi, aga mitte iga päev
  • Pastat valmistades eelista täisterapastat, lisandiks vali rikkalikult köögivilju
  • Katseta lisaks nisujahule küpsetamisel ka muid jahusid, näiteks rukkijahu, kaerajahu või odrajahu
  • Kui rahakott lubab, eelista mahevilja tavalisele, sest mahetoodete toiteväärtus on suurem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga