Tekst ning pildid: Eesti Tsöliaakia Selts
Kindlasti oled poeriiulite vahel ringi jalutades märganud, et osad tooted kannavad endal kirja “gluteenivaba”. Enamasti seostatakse gluteenivabu tooteid moehaigusega, mille puhul inimesed on jäänud vabast tahtest gluteenivabale dieedile, kuid kellele need tooted siiski mõeldud on?
Gluteenist põhjustatud haigused
Gluteenitalumatust kui diagnoosi ei ole olemas. See on mugav kõnekeelne väljend, mida rahvakeeli kasutatakse, kuid korrektne on rääkida gluteenist põhjustatud haigustest. Omakorda jagunevad gluteenist põhjustatud haigused kolmeks – tsöliaakia, mitte tsöliaakia gluteenitundlikkus ja nisu(teravilja)allergia. Tsöliaakia ei ole allergia ega talumatus, vaid geneetilise eelsoodumusega eluaegne autoimmuunhaigus, mille ainus ravi on range gluteenivaba toitumine. Osadel inimestel esinevad sooleprobleemid, kui nad söövad gluteeni sisaldavate koostisosadega toitu (st nisu, rukis, oder ja teised ristsaastunud teraviljad) isegi, kui neil ei ole tsöliaakiat. Seda kutsutakse meditsiiniliselt mitte tsöliaakia gluteenitundlikkuseks.
Millised on vihjed, et mul võib olla tsöliaakia?
Tsöliaakia sümptomid on inimestel erinevad ja varieeruvad kergetest kuni väga rasketeni.
Gluteeni söömisel on tsöliaakia sümptomid muu hulgas kõhulahtisus, kõhuvalu, aneemia, väsimus, nahalööve ja puhitus. Reaktsioon ei ole samasugune kui allergiline reaktsioon ega põhjusta anafülaktilist šokki. Sümptomid võivad kesta mõnest tunnist mõne päevani. Tsöliaakiat teatakse kui kogu organismi haaravat haigust, sest sümptomid võivad mõjutada mis tahes keha piirkonda. Ehk sümptomiteks võivad olla ka muud tervisemured, mis ei ole seotud seedimisega, näiteks kilpnäärme üle- või alatalitlus, viljatus või neuroloogilised probleemid.
Kuidas ma saan teada, et mul on tsöliaakia?
Kõige olulisem tsöliaakia diagnoosi saamise puhul on see, et inimene tarbib diagnoosi saamise vältel gluteeni, kuna tsöliaakia diagnoosimise testid jälgivad, kuidas keha gluteenile reageerib. Seepärast on väga oluline kogu diagnoosimise protsessi ajal gluteeni tarbimist jätkata. Diagnoosi saamiseks tuleb külastada perearsti ning last tal võtta vereanalüüsiga tsöliaakia veremarkerid. Kui tulemused on positiivsed, suunab perearst inimese edasi soole spetsialisti (gastroenteroloogi) juurde soole biopsiale. Alles peale seda, kui on olemas tsöliaakia diagnoos, tohib alustada gluteenivaba dieedi pidamist.
Miks ma peaksin tsöliaakia diagnoosi tahtma?
Kuna tsöliaakia on kogu organismi kaasav haigus, siis on diagnoos oluline, et hoida ära veel suuremaid tervisehädasid. Kui inimene paneb endale ise diagnoosi, et tal on gluteenitalumatus, kuid patustab vahepeal siiski gluteeniga, teadmata, et tal on tsöliaakia, on tal ligi 50-100 korda suurem tõenäosus pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Samuti võimaldab tsöliaakia diagnoos lastel gluteenivabalt süüa nii koolis kui ka lasteaias.
Kuhu ma peaksin tsöliaakia ja gluteenivaba eluga seotud küsimuste korral pöörduma?
Tsöliaakia ja gluteenivaba eluga seotud küsimustes aitab sind Eesti Tsöliaakia Selts, kes on MTÜna tegutsev patsiendiorganisatsioon, kelle eesmärgiks on tsöliaakiahaigete heaolu ja elukvaliteedi tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö, tänu millele aidatakse kaasa ka gluteenivaba elu edendamisele. Tsöliaakia kohta saad lähemalt lugeda www.tsoliaakia.ee.