Toidukirjutaja ja aiandusentusiast Mari-Liis Ilover annab seekord omast kogemusest nõu, kuidas kodustes oludes ise ürte kasvatada. Anname sõna Mari-Liisile:
Värskete ürtideta ei kujuta ma ausalt öeldes söögitegemist ettegi. Hoian talvelgi toas valguslambiga varustatud kasvatusnõus nii piparmündi-, tilli-, murulaugu- kui petersellitaimi. Mida kevadepoole, seda enam potikesi kolib aknalauale ja suvel, mil võimalus aias söögikraami kasvatada, võtavad lõviosa kogu mu aias sirguvast kraamist enda alla justnimelt maitsetaimed! Aromaatsusest pungil lehed ja võrsed annavad maitsekooslustele lõppviimistluse, ürte on hea kasutada ka toidu serveerimisel. Ja kui ürditeema toidutegemise juures võib tunduda ületähtsustatud, ei tasu unustada, et paljudel ürtidel on lisaks suurepärasele maitsele raviomadused. Näiteks salveid peeti juba antiigiajal imelise väega ravimtaimeks. Tema botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere, mis tähendab end tervena tundma. Piparmünt, petersell, tüümian ehk aed-liivatee, pune – kõigil neil on raviomadused! Kui ürdipeenar annab eriti hea saagi, kuivatan lehti-oksi talvekski ja kasutan kas toidu maitsestamisel, väiksemate tervisehädade leevendamiseks või lihtsalt kosutava teena.
Ürtide kasvatamine ei ole just raketiteadus. Panen kirja mõned kogemused, mis aastate jooksul kogunenud.
Kus kasvatada?
Nagu kõik taimed, vajavad ürdidki sirgumiseks piisavalt süüa-juua ja valgust. Kui need on tagatud, kasvavad maitsetaimed hästi nii aknalaual, rõdul, terrassil, peenras kui kasvuhoones. Talvise lühikese päevaga aitan taimi, andes neile lisavalgust taimelambiga. Kevad ja suvi on koduseks ürdimajanduseks muidugi parim aeg, sest valguse- ega soojusemuret pole ja taimed sirguvad vaat et iseenesest. Superluks, kui sul on klaasiga kaitstud rõdu või terrass – seal on soe juba varakevadel ja saad kasvatada ürte, mis tavatingimustes jääksid valguse- või soojusepuuduses kiratsema. Nii sellisel kinnisel rõdul kui kasvuhoones ei tohiks päikeselistel päevadel, kui kuumus võib liiga teha, unustada õhutamist.
Ürte võib kasvatada aknalaual või rõdul-terrassil tavalistes taimepottides ja konteinerites või ägedates wow-efektiga nõudes. Võta kasutusele retrostiilis või vastupidi, lakoonilised ja väljapeetud moodsad anumad, vali stiil on just sinu oma kodu ja tunnetuse järgi, arvestades olemasolevat. Peaasi, et potiks kasutatav anum ei ole liiga väike, pisikeses potis kipuvad õrnad ürdid kuumade päikeseliste päevadega läbi kuivama.
Vanad korvid, plekist või puust anumad, seest tühi puutüvejupp – kõik need on ideaalsed ürdikasvatusnõud maakodusse. Rajasin sel aastal uue ürdipeenra vanasse taaskasutuspoest hangitud tsinkvanni, mida saan hoida terrassil köögiukse läheduses – nii on toiduvalmistamise ajal mugav välja lipata ja endale vajalik kiirelt lähedusest napsata. Ürdianumatesse olen maitsetaimede vahele poetanud kasvama ka söödavate õitega lilli nagu ja saialille, kressi ja rukkilille. Ilus ja otstarbekas!
Istutamine
Muidugi võib maitsetaimi ka seemnest külvata. Siis tuleb arvestada ooteajaga, mõnel juhul taimetittede ümberistutamisega, õige kastmise ja sagedase jälgimisega. Seemnest külvamine on igati arukas, kui kasvatatad otse peenras näiteks tilli ja peterselli. Kui tahad läbi ajada lihtsama vaevaga ja nautida kohe ilusat tulemust, tee nagu mina – osta poest ettekasvatatud taimed! Sellisel juhul polegi lisaks taimedele vaja muud, kui sobivat kasvatusanumat või peenart ja mulda. Kui poti või muu anuma põhjas pole auku, tekita sinna drenaaž kergkruusast, oksarisust, käbidest või muust kergesti vett läbilaskvast materjalist. Nii saab kastmisvee ülejääk valguda poti põhja ja juured, mis asetsevad kõrgemal, ei lähe mädanema.
Ürte istutades kasuta alati värsket mulda. See on tähtis, et mitte nakatada oma värskeid taimebeebisid mullas levivate taimehaigustega. Poes on müügil on spetsiaalne maitsetaimede muld, see on väga hea valik. Sobiva mulla saada aga ka ise kokku segada näiteks tavalise musta mulla, turba ja liiva segust.
Istutades jäta taimede vahele ruumi, rusikareegel on taime enda suuruse jagu. Suve jooksul kasvavad taimed üllatavalt jõudsalt ja esialgu pooltühjana tundunud nõu on peagi tihe džungel.
Väetist pole vaja, küll aga vett!
Mis väetamist puudutab, siis olen märganud, et ürdid peavad seda liigset poputamiseks ja ei pea sest suurt lugu. Pealegi, mida suuremaks on maitsetaime lehed vohanud, seda vähem on neis maitset ja aroomi. Värskes mullas olevatest toitainetest üldiselt piisab terveks kasvuajaks. Kui aga siiski tundub, et taimed on näljas ega edene hästi, anna neile näpuotsaga mahedat väetist komposti või taimeleotiste näol, sobivaid saab ka poest osta – otsi pakendilt mahemärgistust ja jälgi, et väetis on mõeldud söödavatele taimedele, pärast pistad ju ise kasvatatud kraami nahka!
Kastmisel on märksõnaks äraleierdatud, aga siia päriselt ka sobiv sõna: mõõdukus. Mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe! Ja muidugi tuleb jälgida ilma. Kui ürdid kasvavad väiksemates anumates ja lubatakse sooja päikesepaistelist ilma, siis nädalavahetuseks kodust lahkudes võiks potid panna päikese eest varjule. Kui on võimalus, kaeva potid lausa märja mulla sisse. Nii ei kuiva nad läbi. Läbikuivanud mulda jäänud taimedesse elu sisse puhumine ei pruugi enam õnnestuda, seilasime-teame. Kui su potid on umbsed, st aukudeta ja drenaažita ning liigne vesi ei eemaldu piisavalt kiiresti, ära jäta potte lageda taeva alla vihma kätte – nii tekitad oma armsate ürtide ümber mudalombi ja sead taimede elu ohtu. Kui nii siiski on juhtunud, pane potid külili maha ja lase liigsel veel välja nõrguda.
Mida kasvatada?
Murulauk. Üks lihtsamini kasvatatavaid ja vastupidavamaid maitsetaimi. Kasvades peenras, rõõmustab kord istutatud murulauk igal uuel kevadel oma särtsakate vitamiinipommidest vartega. Murulauk kasvab väga hästi ka potis aknalaual või rõdul, isegi talvel.
Tüümian ehk aedliivatee on samuti mitmeaastane taim. Tüümian kasvab paremini pigem kuivemapoolses mullas ja mida päikeselisem kasvukoht, seda parem. Kui tüümian kasvab peenras, siis ületalve hoidmiseks tuleb ta katta, näiteks kuuseokstega. Kevadel kärbi veidi põõsakesi, nii saavad nad sisse parema kasvuhoo ja hargnevad kohevaks. Tüümian ei armasta eriti tubaseid tingimusi.
Salvei. Tuleb tunnistada, et kõik toidud, mis on maitsestatud selle hõrgu ürdiga, kõlavad mu jaoks äärmiselt ahvatlevalt. Enamjaolt osutub see eelaimdus ka tõeks: salvei omapäraselt hõrk maitse teeb imet ka lihtsamate toitudega. Kui maitsekooslusesse lisada veel küüslauku ja sidrunit, ongi taldrikul juba vaat et väike ime. Salvei on igihaljas taim ja elutseb mul peenrakastis juba aastaid. Isegi kui talve möödudes tundub, et põõsakese elupäevad on loetud, toibub ta alati soojade ilmade edenedes ja juba mai lõpus saab taas napsata värskeid rohekashalle lehti. Salveile meeldib kasvada pigem õues kui toas, ta on üsna vähenõudlik ja ei taha liigset kastmist.
Mündid. Erinevad mündid on täiesti asendamatud maitseandjad nii paljudesse toitudesse ja jookidesse. Maitseveest teeni ja salatitest magustoiduni – kasutust leiavad mündid kõikjal ja ei ole ohtu, et nad ilmaasjata aiaruumi raiskaksid. Müntide kasvatamine on lihtne ja see õnnestub suurepäaraselt ka toas aknalaual. Kas oled proovinud piparmünti “After Eight” või “Chocolate”? Maitse ja tunnedki päriselt ka suus mündišokolaadi. Hatune münt “Mojito” sobib aga suurepäaselt teadagi mille valmistamiseks!
Till. Asendamatu ja vaat et kõiki Eesti suvetoite refräänina läbiv till on valgusnõudlik taim ja seetõttu on teda kõige ideaalsem kasvatada suvel õues, samas otsest päikest ta ei vaja, vähemasti mitte terve päeva. Till on üks väheseid ürte, kellele meeldivad rammusam muld ja niiskus.
Petersell. Petersell on ülimalt vähe hoolt nõudev maitsetaim, mida saab hõlpsasti kasvatada nii õues peenras ja konteinerites-pottides kui toas aknalaual. Mõlemad, nii siledaleheline kui käharpetersell on toredad ürdid, esimene siiski tugevama maitsega, kui teine. Kui kärbid peterselli suve jooksul pidevalt ega lase õitsema, kasvatab ta pidevalt uusi lehti ja rõõmustab silma ning maitsemeeli terve suve läbi.
Koriander. Koriander sirutab oma aromaatsed võrsed kenasti valguse poole nii toas aknalaual kasvatades kui peenramaal. Kui armastad koriandri maitset, külva heldelt või istuta kohe mitu taime, nii jätkub teda kõikjale kuhu soovid, kasvõi peotäite kaupa.
Basiilik naudib meie kliimas aknalauda, kasvuhoonet, sooja terrassi ja rõdu. Avamaal ei sobi talle liigne tuul ega üine jahedus, samuti armastavad kõiksugu satikad hirmsasti tema mahlakaid aromaatseid lehti. Avamaal kasvatamine on võimalik, kuid kindlam ja lihtsam on see siiski kontrollitumates tingimustes. Mida korrapärasemalt oma Itaalia sõbrakest kärbid, seda saagikam ta on. Napsa lehed oksa otsast ära võimalikult pike varrega ja järgmiste lehtede hargnemise kohalt, sealt kasvatab basiilik uued võrsed.
Teksti ja piltide autor on Mari-Liis Ilover www.mariliisilover.ee
Vaata ürtide istutamise videot ka Prisma Instagramis ja Mari-Liisi Instagramis!
Laia valiku istutamiseks sobilikke maitsetaimi leiad suurematest Prisma Aedadest. Vaata Prisma Aedade tootevalikut siit.
1 Comment