Maast-madalast on meile õpetatud, et toitu ei sobi raisata. Mis on toidu raiskamine ja miks peaks seda vältima? Kus läheb kõige enam toitu raisku ja kuidas toidukadu vähendada? Siin loos räägime selle ebamugava teema lahti, pakkudes ka mõned lihtsad lahendused toiduraiskamise vähendamiseks nii kodus kui tööl.
Prisma emafirma S-Grupp on seadnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks toidukadu poole võrra. Eelmisel aastal vähenes S-Grupi toidupoodides toidukadu 7%. Vähendades kaotsimineva toidu hulka, on meil võimalus mõjutada nii iga üksikisiku ja leibkonna igapäevast toimetulekut ja heaolu kui meid ümbritseva keskkonna käekäiku. Hästi läbimõeldud ostud ja viimse võimaluseni ära kasutatud toiduained aitavad säästa raha ning võimaldavad sellest ülejäävat sissetulekut kulutada hulga toredamalt kui toidu kujul prügikasti visates. Äravisatava toidu vähendamine mõjutab ka toidutootmise nõudlust ja roiskuva toidukraami ladustamist prügimägedel. Seos on ju üsna lihtne – kui sina ostad poest nii palju kui vaja, saab ka tootja toota ning kaupmees tellimusi teha nii palju kui vaja. Ja lõpuks jõuab ka prügimäele oluliselt vähem raisku läinud toidukraami.
Kuhu kaob toit?
Sel kevadel Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on toidu raiskamine aasta-aastalt üha suurenenud. Eestis tekib aastas toidujäätmeid ligikaudu 167 000 tonni. Sellest pool moodustab paratamatu kadu nagu toidutööstuse jäätmed – taimsed ja loomsed osised, mida toiduks kasutada ei kannata. Ülejäänud poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab müümata-söömata jäänud toit ehk toidukadu, millest omakorda pool ehk üle 40 000 tonni läheb kodustesse prügikastidesse. Kogu raisatud toidu väärtus kokku on Eestis hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.
Keskkonnaministeeriumi laiapõhise uuringu kohaselt on kodus äravisatava toidukoguse kasv paljuski seotud sissetulekute suurenemisega. Elujärje paranedes ostetakse igasugust toidukaupa üha kergekäelisemalt ja niisama lihtsalt visatakse seda ka ära, hoobeldes, et „mina eelmise päeva toitu ei söö!“. Raiskamist toetab ka toidutööstuste üha tihenev konkurents ja pidev tootearendus – üha uued tooted ahvatlevad ostma, kuid mida rohkem valikuid, seda suurem võimalus, et pungil täis külmikut tühjaks süüa ei jõua. Positiivse poole pealt näitab uuring, et maapiirkondades raisatakse toitu vähem, toidujäätmeid komposteerides ja koduloomade andes. Heaolu kasv toob teisalt kaasa ka parema teadlikkuse inimtekkelistest keskkonnaprobleemidest ning igaühe rollist nende vähendamisel.
Ennetame
Kuigi Prismal on ettevõttena üsna võimatu tungida koduköökidesse, peame me toiduraiskamise vähendamist väga oluliseks. Tegelikult algab ennetamine juba enne toidukauba kauplusesse jõudmist. Abiks on kaubatellimuste pidev analüüsimine ja optimeerimine ning automaatsed tellimissüsteemid, mis aitavad vähendada inimlikke eksimusi. Iga müümata jäänud toode on kaupluse jaoks ju saamata tulu, seega on iga efektiivselt tegutsev kaubandusettevõte huvitatud võimalikult väikesest mahakantava kauba kogusest.
Hindame alla
Siiski jääb ka kõige efektiivsemas poes igal õhtul üle hulk toidukaupa, mida järgmisel päeval enam müüa ei saa. Selleks lõime 2019. aastal kõikides Prismades õhtuse topeltallahindluse programmi „Vali tänane-päästa homne“, kus samal päeval aegmuma hakkavad tooted hinnatakse esmalt alla 30% ning alates kella 20-st saab neid tooteid osta juba 60% allahindlusega. „Vali tänane-päästa homne“ raames müüdi esimesel aastal pea 200 000 kg tooteid, 2020. aastal lähenes müüdud kogus juba 250 000 kilole. Kõige enam müüakse õhtuse allahindlusega värsket kala ja hakkliha, koguseliselt järgnevad pakendatud salatid ja erinevad määrded-võided, palju pannakse korvi ka allahinnatud küpsetisi.
Annetame
Tänu tõhusale koostööle Toidupangaga jõuab abivajajate toidulauale ka see toidukaup, mis õhtul kauplustes lettidelt ära korjata tuleb. Juba 11 aastat teeme koostööd Toidupangaga, kellele annetame igast Prismast igal õhtul tarbimiskõlblikku toidukaupa, mida poes enam müüa ei saa. Aastate jooksul on Prisma kauplustest Toidupangale annetatud kokku ligi 6000 tonni toidukaupa, sellest näiteks käesoleva, 2021. aasta esimese 8 kuu jooksul 100 tonni. Tänu Toidupanga töökale tiimile jõuab toidukaup kiirelt nendeni, kes seda vajavad.
Ühiskonnas laiemalt aitavad toiduraiskamist vähendada mitmed asjalikud algatused nagu näiteks siin-seal Tallinnas ja Tartus tegutsevad kogukondlikud toidukapid, kuhu tuuakse jagamiseks toiduportse, mis endal üle jäid. Ettevõtete tasemel saab heaks näiteks tuua Maaeluministeeriumi ja Piimaliidu algatuse, kus osadel piimatoodetel asendatakse „parim enne“ märgistus „kõlblik kuni“-ga. See on selge sõnum, et neid tooteid kannatab süüa ka peale kuupäeva kukkumist. Üsna mõistlik on ka ühe linnulihatootja uus pakend, kus kaks kanafileed on kumbki eraldi suletud pakis, et vältida vaid üht fileed kasutades teise filee asjatud riknemist. Mõistlikku planeerimist toetavad ka Prisma Food Marketi teenindusletid, kust liha-kala saab osta täpselt nii palju kui vaja läheb.
Kokkuvõtteks – toiduraiskamise vähendamine ei ole vaid vanematelt päritud moraali küsimus. Väiksem toidukadu säästab otseselt nii raha, aega kui energiat. Kuidas aga igapäevaselt poes ja kodus mõistlikke otsuseid teha, et toit asjata raisku ei läheks? Siit leiad kuus nippi, mis aitavad säästa nii raha kui päästa toitu raisku minekust.
1 Comment