Autor: Kristo Riimaa (@maanteepurjekas)
Foto: Jaagup Jalakas
Kevad on hoolimata ajutistest tagasilöökidest käes ja maailm kutsub end kahel rattal avastama. 20 aastat rattasõitu ning 10 aastat Tour’d’Öö korraldusmeeskonnas kaasa löömist on Kristo Riimaale ratta hingeelust nii mõndagi õpetanud. Tänu Eestis loodud linnaratta Viks ülemaailmsele müügitööle ja turundamisele on Kristol olemas tehnilised teadmised, millega ta igapäevaselt ka oma pere rattapargi eest hoolitseb. Artiklis annabki ta näpunäiteid, kuidas koduste vahenditega kõigi pereliikmete rattad lihtsa vaevaga korras hoida.
Ole sa kogenud linnarattur või nädalavahetustel kulgeja, kevadine rattasõidu taasavastamise rõõm on väga mõnus ning ratta korrashoidmine ja tänaval enda turvalisena tundmine suurendab seda rõõmu veelgi. Selleks, et sõit oleks sujuv, muretu ning naudingut pakkuv, jagab rattaentusiast Kristo kolme lihtsat jalgratta hooldus- ning ohutusnõuannet ning tõstab esile mõned kasulikud ja hädavajalikud tooted, mille kasvõi tavalisest hüpermarketist leida võid.
Pumpa täis ratta rehvid
Rehvide pumpamisel on olulisel kohal korrektne rehvirõhk, mis sõltub sõitja kehakaalust (mida kergem sõitja, seda vähem pead rehve pumpama); teekattest, kus valdavalt liigutakse, ja rehvitootja poolt rehvil näidatud rõhuvahemikest (psi või bar). Esmajoones tagab õige rehvirõhk mugava sõidu ja aitab vältida rehvipurunemisi. Õige rehvirõhu saavutamiseks on mõistlik investeerida korraliku manomeetriga põrandapumpa, mis sobib erinevatele ventiilitüüpidele (Presta, Dunlop või Schrader) ning on seetõttu kodustes tingimustes hea kasutada.
Õlita ratta kett
Keti kriuksumine käib enamikele ratturitest närvidele, kuid mis veelgi hullem, õlitamata kett ei saa teha oma tööd korralikult ning kulub oluliselt kiiremini. Ka rikub see hammasrattaid, mis on samuti ülekandesüsteemi osad ning peavad ketiga head koostööd tegema. Seega pole paha mõte kodus pudelit ketiõli omada, et ketti regulaarselt puhastada ja määrida. Pärast keti õlitamist ära unusta kett riidetükiga (toiminguks sobib ideaalselt vana puuvillane sokk) üle käia, sest liiga õline kett kogub enda külge ebavajalikku, mis hakkab ketti ja hammasrattaid kulutama ning võib määrida ka sind ennast.
Veendu ratta turvalisuses
Vaata üle, et pidurid korralikult toimiksid ja jooksud (jalgratta rattad) oleks turvaliselt esi- ja tagakahvli küljes. Kui liiklusturvalisusest rääkida, siis jalgrattal peavad lisaks eesmisele valgele helkurile ja tagumisele punasele helkurile ning oranžidele kodarahelkuritele olema tuled, mis töötavad. Seega kontrolli, et tulede patareides oleks veel vunki või siis et tuled oleks laetud. Kristo kasutab kusjuures tulesid ka päevasel ajal, näiteks siis, kui peab jagama sõiduteed autodega – nii on rattur autojuhtidele oluliselt paremini nähtav, seda eriti linnaliikluses, kus tähelepanu nõudvaid faktoreid sohvri ümber on küllaga.
Foto: Jaagup Jalakas
Kui su rattal tuled puuduvad, siis Kristo on leidnud sobiva valge esitule ja punase tagatule näiteks Prisma valikust. Veel peaks rattal küljes olema kell, millega enda lähenemisest või siis ohu tekkimisel aegsasti märku anda. Võiks ju ka vilistada, aga …
Sama lugu on kiivriga. Eesti liikluskultuuri ei maksa veel Hollandi omaga võrrelda. Oleme nii rattainfrastruktuuri kui ka sõidukultuuri mõttes üsnagi „metsikus läänes“ ja kiiver võiks linnasõidul ikka peas olla, rääkimata sportlikul eesmärgil sõitmisest. Prisma hüpermarketitest leiab sobiva kiivri igaüks: pereema, sportlane, väikelaps või ekstreemspordihuviline noor. Viimastele on valikus olemas ka põlve- ning küünarnukikaitsmed. Kiivrite osas tuleb meeles pidada ka seda, et kiiver rikneb. Mitte nii kiiresti kui toidukaubad, kuid ajaga selle omadused tõepoolest paremaks ei muutu. Seega on mõistlik kord 3 – 5 aasta jooksul enda ja oma pereliikmete uutesse kiivritesse investeerida. Seda isegi siis, kui nähtavad vigastused puuduvad. Selles osas ei erine kiiver mitte millegi poolest mõnest muust turvalisust tagavast tootest – näiteks laste turvatoolist.
