Kooliaasta on algamas ja pärast pikka suve või lasteaiateed on tegu suure muudatusega. Olulised elumuutused võivad olla korraga nii toredad kui ka stressirohked. Igasugune üleliigne stress, mis pikalt inimesse jääb, tekitab aga erinevaid füüsilisi ja emotsionaalseid probleeme. Praktilised nõuanded aitavad koolialguse möllus paremini orienteeruda ja enda tegevusi planeerida.
Õpilastel on koolialguse eel vahel ikka ärevust ja seda eriti siis, kui kool ei ole varasemalt olnud meeldiv koht, sõnab Perekonsultatsioonid psühholoog Kadri Järv-Mändoja. „Põhjuseks võib olla narrimine, sõprade puudumine või ärevus suurema seltskonna ees. Põhikooli või gümnaasiumi lõpetajad võivad mõnikord olla ette mures, kuidas läheb lõpueksamitega ja teise kooli sisse saamisega.“
Mure kooli pärast väljendub enamasti muutunud meeleolus, mille tõttu võib lapse uni olla rahutu või nähakse kooliga seotud ebameeldivaid unenägusid. „Pole ka tavatu, kui laps hakkab koolist murelikult rääkima, näiteks kiusajatest või mõnest raskemast tunnist.“
Ärevust ja muretsemist tekib mõnikord ka vanematel. „Seda võivad põhjustada näiteks olukorrad, kus kõik ettevalmistused jäävad viimasele minutile. Samuti see, kui lapsel ei ole eelnevalt koolis hästi läinud käitumisprobleemide või madala õpimotivatsiooni tõttu ning vanem tunnetab, et on peagi taas silmitsi lapse motiveerimisega,“ ütleb psühholoog.
Lapsevanema ärevus ärgu kandugu üle teistele
On igati loomulik, et koolialgusega kaasnev toimetamine toob kaasa mitmeid tugevaid emotsioone. Vanem peab aga õppima oma tundeid märkama ja reguleerima või leidma teisi täiskasvanuid, kellele muresid ventileerida. „Vahel vanemad karjuvad või nähvavad lapsele või partnerile. Põhjuseks on vanema enda ärevus, pettumus või mure,“ selgitab Järv-Mändoja.
Lapsevanemana tuleks tugeva tunde tekkimisel alati korraks peatuda ja mõelda: “Mis MINUGA juhtus, et mul tegelikult see tunne on? Milline minu vajadus on häiritud?”. Isegi, kui asi ongi lapse käitumises, siis tasub teada, et enda ärevuse maandamiseks lapse peale karjumine pikas perspektiivis ei aita.
Veel on spetsialisti sõnul oluline ärevuse leevenduseks tegutsemine. „Kui kooli eel on palju toimetusi ja enda töö ka veel, siis jaga võimalusel kõik tegevused pikema aja peale ära,“ soovitab ta.
Kooliasjade ostmine on üks tegevus, mis võib lisapingeid kaasa tuua. Prisma tööstuskauba kategooriagrupijuht Merit Uus toob välja, et on näha trendi, kus paljud jätavad vihikute-pinalite-pliiatsite ostmise viimasele minutile. „Mõnikord kiputakse alahindama, kui palju asjade valimine aega võtab, sest valik on lai ja lapsel on ka oma soovid ning eelistused.“ Uus lisab, et kui valida on vaja ka koolikotti ja riideid, tasub ostlemiseks piisavalt aega varuda või see mitme päeva peale jaotada, sest oluline on, et valitud asjad hästi istuksid ning ei tehtaks emotsioonioste.
Majanduslikult keerulisel ajal ei maksa alahinnata ka rahaärevust, millega vanemad silmitsi sattuda võivad. „Selleks tasub jällegi oste planeerida. Eriti on abiks ostunimekirja koostamine, aga ka omabränditoodete eelistamine, mille valikut Prisma on jõudsasti edendanud,“ ütleb Uus. Omabränditoodete eelistamisega saab soetada sama kvaliteetseid asju, aga seda mõistlike hindadega. „Loomulikult peab ka lapsele selgitama valikute taga olevaid põhimõtteid, et poes segadust ja nördimust vältida,“ soovitab ta.
Kuulamine on parim abivahend
Stress võib jätta jälje ka füüsilisele tervisele ning kaasa tuua peavalud, kõhuvalud, liigse söömise ja kaalutõusu, alanenud meeleolu, käitumisprobleemid jm.
Psühholoogi soovitus on kuulata. „Kuulamine ei tähenda, et ma vanemana hakkan rääkima, kuidas tuleks elada ja käituda. Kuulamine tähendab, et päris siiralt tuntakse huvi, mida laps mõtleb ja proovin aidata lapsel ka tundeid sõnadesse panna,“ selgitab Järv-Mändoja.
Aktiivne ärakuulamine aitab maandada ärevust ja tekitab turvatunde, et laps pole oma mures üksi. Hea küsimus lapsele on näiteks “Mis sa arvad, kuidas mina sind aidata saan? Mida sa vajaksid?”. Vahel leiab laps kuulamise ajal juba ise lahendusi, mis võiks toimida. Terapeut kinnitab, et abi peaks otsima kohe, kui on tunne, et enam ei oska midagi teha. „Rääkida võiks nii õpetaja kui ka koolipsühholoogiga – koos tulevad ikka paremad lahendused.“ Samuti on vanematele kasulik veebileht tarkvanem.ee. Kuulamisoskust saab lihvida Gordoni Perekoolis sinamina.ee.